Riiklik töötajate kutsekvalifikatsiooni süsteem

Küsimus töötajate kvalifikatsioonist on päevakorral täie tõsidusega juba pikka aega. Väidetakse, et kvalifitseeritud tööjõu puudumine on peamine Eesti majanduse arengut ja konkurentsivõimet piirav tegur. Struktuurne tööpuudus, mida iseloomustab üha kasvav lõhe reaalsete teadmiste ja oskuste ning tööturu tegelike vajaduste vahel, on üks peamisi tööpuuduse liike nüüdisaegses kiiresti arenevas ühiskonnas. Paljud vabad töökohad jäävad täitmata, kuna puuduvad vastava tööalase ettevalmistusega inimesed.

Mida teha selleks, et töötajate teadmised ja oskused ning tööturu vajadused oleksid kooskõlas? Kuidas mõõta ja hinnata töötajate kvalifikatsiooni? Nende probleemide lahendamine nõuab koostööd ja kokkulepete saavutamist sotsiaalsete partnerite vahel.

19.01.2001 jõustunud Kutseseadus loob legaalse aluse muutunud majandussituatsioonis tööjõuturu korrastamiseks. 1998. aastal alustati Eesti Kaubandus-Tööstuskojas riigi tellimusel kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamist. Vastavalt Kutseseadusele loodi 2001.aasta augustis Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus, mis on Kaubanduskojas alustatud töö jätkajaks.

Kutsekvalifikatsiooni süsteemi loomine, rakendamine ja arendamine on protsess, kuhu on kaasatud tööandjad, töövõtjad ja riik.

Kutsekvalifikatsiooni süsteemi eesmärgiks on eelduste loomine Eestis töötajate konkurentsivõime tekkimiseks.

Eeldused:

kutsekvalifikatsioon on mõõdetav
mõõtmissüsteem on ühtne ja võrreldav nii Eestis kui rahvusvaheliselt
motiveeritus elukestvale õppimisele
paindlik esma-, täiend- ja ümberõppesüsteem.

Kutsekvalifikatsiooni süsteemi etapid:

kutseoskusnõuete ja nende tasemete kindlaksmääramine, kutsestandardite väljatöötamine ja nende kaasajastamine
tööalase koolituse kutseoskusnõuetega vastavusse viimine
kutsekvalifikatsiooni omistamise kriteeriumide, korra ja tingimuste kindlaksmääramine, kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteemi väljatöötamine, rakendamine ja arendamine.

Kõige olulisemaks ressursiks kutsekvalifikatsiooni loomisel, rakendamisel ja arendamisel on kahtlemata inimesed oma teadmiste ja kogemustega – kutsenõukogude ja töörühmade liikmed, arvamusküsitlusel osalejad, ametnikud ja veel hulganisti töösse kaasatuid asjatundjaid nii Eestist kui teistest Euroopa riikidest.

Kutsekvalifikatsiooni süsteem on haridussüsteemile tugisüsteemiks koolituse sisu kindlaksmääramisel. Kokkulepete saavutamiseks tööturu erinevate osapoolte vahel on moodustatud kutsenõukogud.

Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan. Kutsenõukogu tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteemi väljatöötamine, rakendamine ja uuendamine.

Kutsenõukogu nimetab eksperdid töörühmadesse.

Käesolevaks ajaks on moodustatud 15 kutsenõukogu.

Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.

Kutsestandard on aluseks:

kutsekvalifikatsiooninõuete kindlaksmääramisele
tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamisele
kutseeksami nõuete väljatöötamisele ning kutsekvalifikatsiooni hindamisele
rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks
eelduste loomisele Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks.

Kutsestandardi töötab välja kutsenõukogu poolt nimetatud töörühm, kuhu on kaasatud tööandjad, töövõtjad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad – oma ala tunnustatud asjatundjad.

Seisuga mai 2004 on kinnitatud 384 kutsekvalifikatsiooni.

Kutsekvalifikatsioonisüsteemi üks põhimõte on, et kutseomistamisel on hindamise aluseks inimese tegelikud teadmised ja oskused. Olenemata sellest, kas kutseoskused on omandatud kutsekoolis õppides, ettevõttes töötades, iseseisvalt või kellegi käe alla õppides, peavad nad vastama konkreetse kutsekvalifikatsiooni nõuetele.

Kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja omistamine (edaspidi kutseomistamine) on protsess, mille käigus isik tõendab oma kompetentsuse taset ning kutsekvalifikatsiooni omistav organ hindab selle vastavust taotletavale kutsekvalifikatsioonile ja väljastab kutsetunnistuse. Kutseomistamine toimub isiku poolt esitatud avalduse alusel ja on vabatahtlik kõigil kutsealadel, kus seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kõige olulisem roll kutseomistamise protsessis on kutsekvalifikatsiooni omistaval organil (edaspidi KOO):

KOO-ks saamise õigust võib taotleda era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või asutus, kelle tegevuse hulka kuulub kutsetegevuse arendamine või vastav kutse-, eri- ja ametialane koolitus.
KOO-ks saamise tingimusteks on kutseomistamise korraldamiseks piisavate vahendite olemasolu ja võime tegutseda sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ning mittediskrimineerivalt.
Iga KOO töötab oma kutseala jaoks välja täpse kutseomistamise korra ja protseduurireeglid vastavalt Kutseseaduse alusel kehtestatud üldisele korrale ja kutsestandarditele.
KOO–määrab vastava valdkonna kutsenõukogu

Kõigi protsessist huvitatud osapoolte kaasamiseks moodustab KOO kutseala töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste esindajatest kutsekomisjoni.

Vajadusel nimetab kutsekomisjon eksamikomisjonid, kes erinevais paigus eksamite korraldamisega tegelevad.

Kutsekvalifikatsiooni tõendamise vormid võivad lähtuvalt kutsespetsiifikast olla erinevad: kirjalik või suuline eksam, proovitöö, dokumentide alusel tõendamine või eelpoolnimetatute kombinatsioon.

Kellel ja milleks on kutsekvalifikatsioonisüsteemi vaja

Töövõtja seisukohalt annab kutsekvalifikatsiooni tõendamisel saadud kutsetunnistus võimaluse eristada ennast tööturul nn libaspetsialistidest ning loob kutseala sees võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning annab aluse elukestavale õppimisele.

Tööandja jaoks annab kutsekvalifikatsioonisüsteem võimaluse kujundada ja planeerida ettevõttes sihikindlamalt personalipoliitikat, töötajate koolitust ja võimaldab organisatsioonil inimressurssi paremini juhtida. Kutsetunnistuste olemasolul ei pea tööandja tegelema töötaja tausta uurimisega, mis lihtsustab tunduvalt suures ettevõttes töötajate värbamist.

Koolitaja seisukohast on kutseomistamine abiks koolituse vajaduse ja sisu väljaselgitamisel.

Riigi jaoks on kutsekvalifikatsioonisüsteem protsesside suunajaks tööjõuturul, mis annab võimaluse inimressurssi hinnata ja planeerida riiklikul tasandil, luues eeldused majanduse konkurentsivõime kasvuks.

Täiendav info aadressil: www.kutsekoda.ee

· Avaleht · Dokumendid · Liikmed · Sündmused · Tagasiside ·